Käisime märtsi algul seoses Erasmus+projektiga Horvaatias. Igast koolist käis kokku 6 õpilast ning 2 õpetajat. Projektis osalevad järgmised riigid: Eesti, Tšehhi, Horvaatia, Rumeenia, Kreeka ja Läti. Sõitsime kõigepealt Riiga ning sealt lennukiga läbi Rooma Horvaatiasse Spliti lennujaama. See oli minu esimene lennureis. Imekombel ei tundnud ma ennast üldse närvilisena lennukiga sõitmise suhtes. Sinna minek oli väga tore, õhkkond oli mõnus ja enesetunne olenemata koroonaviiruse puhangust oli suurepärane. Keegi ei kartnud eriti, kõik oli rahulik. Kohale jõudes olid kõik rõõmsad, kuigi seljataga oli pikk päev reisimist. Sõitsime Splitist väikesesse Horvaatia linnakesse nimega Imotski, seal ootasid meid meie majutajad. Majutajad olid väga sõbralikud ning jätsid endast väga toreda esmamulje.
Järgmisel päeval alustasime projekti tegevutega, läksime hommikul Imotski kooli ette ning sealt edasi Imotski vaatamisväärsuste tutvustamisele ja linnatuurile. Kõik oli väga vahva, vaated olid väga kaunid ja meeldejäävad, tegime neist ka pilti. Pärast seda läksime tagasi kooli ja osalesime matemaatika ja loodusainete teemalistes töötubades, seal sai nii mõndagi huvitavat teada. Pärast seda otsustasime koos kõikide eestlaste ning meie horvaatialastest majutajatega natuke Imotskit avastada ja üksteisega rohkem tuttavaks saada. Kolmanda päeva hommikul otsustas meie majutuspere meid Imotski lähedal asuvasse linna viia ning seal saime näha veelgi rohkem imelisi vaateid, mereranda ja suuri mägesid. Käisime ka kohvikus ning kogu see külastus oli väga imeline. Pärast seda külastasime projektiga seoses Imotski veejaama ning meile räägiti, kuidas toimub vee puhastamine veepuhastusjaamas, samuti käisime ka teiste erinevate veekogude juures, mida meile lähemalt tutvustati. Seejärel korraldati meile koolis teemakohaseid õppetunde, mis olid kõvasti kasuks.
Neljandal päeval käisime Imotski muuseumides, kus giidid rääkisid meile erinevatest esemetest ja nende seotusest Imotski ja Horvaatiaga. Muuseumi külastused meeldisid mulle väga, saime palju uusi teadmisi ja võimaluse oma silmaringi laiendada. Pärast seda toimuski projekti lõpetamine. Aeg läks imekiirelt. Õhtul oli kõigil projektis osalejatel ja majutusperedel ühine õhtusöök, mis oli väga lõbus. Järgmisel päeval toimus ärasaatmine ning ees oli taas pikk reisimine tagasi koju. Tagasi minekul juhtus meil igasuguseid äpardusi: Riia lennujaamas tuli välja, et meie pagas on kadunud, lisaks sellele oli Lätis suur torm olnud ning tee oli murdunud puid täis. Sellest hoolimata jõudsime õnnelikult varahommikuks koju tagasi. Tõin reisilt kaasa palju positiivseid mälestusi ja kogemusi, sain uusi sõpru ning lihvisin oma inglise keele oskuseid. Majutuspere andis meile omalt poolt kaasa ka mõned suveniirid, mille üle olime väga tänulikud. Olen väga õnnelik, et sain võimaluse sellest projektist osa võtta ning reisida. Rahvusvahelised projektid on väga huvitavad, soovitan ka teistel neist võimalusel osa võtta. Te ei kahetse.